Tõlgitud autori loal halvar.flake blogist ADD/XOR/ROL.
Euroopa võlakriisi algusest on möödunud üle 2 aasta ning selle lõppu veel oodata ei ole. Kriis tekitas võlguolevatele riikidele tõsiseid majandusprobleeme, selle halvimaks tagajärjeks on paraku Euroopa poliitilise diskursuse mürgitumine mis on meid viinud kitsarinnaliste natsionalistlike väideteni millest lootsin meid juba üle olevat.
Selleks, et situatsiooni keerukust paremini selgitada mõtlesin välja väikese hoiatava jutustuse, mis selgitab krediidikriisi tekkepõhjuseid lihtsal moel hoomatavalt.
Kujutage endale ette keskaegset linna muinasjutus — kitsad tänavad, käsitöölised, hobuvankrid jne. Meie keskaegses linnas huvitavad meid kolm inimest: Kingsepp, Pagar ja Pagari Naine. Kõigi mäletamisi on Kingsepp Pagarilt alati leiba ostnud, Pagar omakorda alati Kingsepalt kingi ostnud — nii endale kui Naisele, kellele ilusad kingad alati meeldinud on.
Ühel hetkel tuli Pagarile aga mõte: kuna ta pidevalt oma pagariäris oli ja majast harva välja sai, otsustas, et tal pole uusi kingi sugugi nii tihti tarvis. Ta mõtles veidi järele ja otsustas et suudab arvestatava hulga raha kokku hoida, kui vanades lääpatallatud kingades ringi kooserdab. Lisaks vestles ta pikalt (ja see polnud sealjuures kerge) oma Naisega, suutes talle selgeks teha, et ka team peab uute kingadega raha kokkuhoiu mõttes ootama. Naine ei rõõmustanud, aga jäi lõpuks nõusse, et säästes on nad lõppkokkuvõttes rikkamad.
Kui Pagar jalanõude ostmise lõpetas, ei suutnud Kingsepp enam ots-otsaga kokku tulla. Ta hakkas elama säästudest, aga lõpuks olid kõik ta säästud Pagari käes ning tema omadega laostunud. Nii läks ta oma kauaaegse sõbra Pagari juurde ja palus talt laenu. Pagaril oli tekkinud paras hulk vaba raha ning ei teadnud ise ka hästi, mida sellega edasi teha. Seega otsustas ta sellest veidi Kingsepale laenata. Pagar pani selle võla oma raamatupidamises varade hulka ning Pagar sai rikkamaks hoolimata sellest, et raha ära andis.
Nii kestis see mitu aastat. Iga aasta palus Pagari Naine kas nad nad äkki võiksid ilusad uued kingad osta ning iga aasta selgitas Pagar oma naisele, et on targem seda mitte teha — selleks, et Naist veenda ja oma väidet kinnitada, näitas Pagar talle oma raamatupidamist, mis näitas selgelt, et nende rikkus pidevalt kasvas.
Nii laenas Pagar Kingsepale raha edasi ning Kingsepp sai edasi leiba osta — ning pagari Naine unistas ohvrimeelselt uutest kingadest edasi.
Ühel päeval mõistsid Pagar ja Kingsepp et Kingsepp ei suuda seda võlga mitte kunagi tagasi maksta. See muidugi tähendas, et Pagar polnud tegelikult rikkamaks saanud — kogu tema ja ta naise ponnistuste läbi saadud raha oli läinud.
Pagar elab surmahirmus, et ta naine ühel päeval avastab, et sääste tegelikult polegi. Kuna teda ennast asjaolude tekkimises Kingsepaga samaväärselt süüdistada saab, räägib ta Kingsepa kohta halba: Kingsepp on laisk, ei tööta, ei tea kuidas rahaga ümber käia. Kingsepp süüdistab samaaegselt Pagarit, väites et Pagar sunnib teda vaesusse, ning vihkab kõiki, kes pole tema pere liikmed.
Selles loos pole tegelikult kedagi, kes süüst puhtaks jääks ning omavaheline hõõrumine tegelikult kuhugile ei vii.
