Ärkasin ma selle peale, et mingi mobiil lõrises ja värises mööda lauda ringi hirmsal kombel. Oli koletu uni, aga see raip äratas oma kõige kurjema äratusprogrammi abil.
Keegi teine eriti end liigutada ei tahtnud, aga mõte, et kohe varsti oleme sadamas ajas mu liikuma. Avasin akna ja vaatasin kuidas maaliline majakas mööda triivis. Siis kiusasin veidi Triinu ja ärkasin üles. Keegi teine ei tahtnud liikuda ja nii ma siis olingi rahulikult varsti riides ja tulin vaatama mis laeval toimub.
Midagi ei toimunud, ainult väga harvad inimesed kõndisid ringi ja kõik oli praktiliselt välja surnud. Sisenesime fjordide vahele.
Kell oli just saanud 5 ja ilmselgelt oli äratuseni veel jupp aega.
Olin unesegaselt eeldanud, et Rootsi saabumise SMS oli äratus…
Lähen tõmban neil nüüd kardina kinni tagasi.